Eesti majatootjad on juba ehitanud pagulasmaju Saksamaale, kuid täit hoogu ei ole nad kätte saanud.
- „Turg alles avaneb. Päris hea hoog on võimalik sisse saada,“ usub Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel. Foto: Raul Mee
Kui Äripäev mullu oktoobris kirjutas, et Eesti
puitmajatootjatel alles käivad läbirääkimised, siis praeguseks on esimesed tööd juba teele läinud.
„Turg alles avaneb, selle kestvust prognoositakse 5 kuni 90 aastani: pagulastele on vaja esialgset eluaset, püsivat eluaset, siis koole ja lasteaedu. See on pikk protsess. Päris hea hoog on võimalik sisse saada,“ usub Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel.
Akso-Haus on lõpetanud kaks projekti, mis mõeldud pagulastele Saksamaale. Veebruaris-märtsis saadeti Saksamaale 45 moodulmaja, praegu käivad läbirääkimised uuteks lepinguteks. „Järgmised mahud on tuhandetes moodulites,“ avaldas Samarüütel.
Tänavu tahab Akso-Haus käivet kahekordistada. Kui õnnestuvad ka pagulastele mõeldud projektid, kasvaks käive veelgi enam.
Moodulmajategija Harmet ei ole varem Saksamaale müünud, kuid see muutus eelmisel aastal. „Saime käe valgeks. Tegime sinna energiafirma kontorid, kuid ka pagulaste maju, aga olime ainult mooduli tootja – ehitaja või peatöövõtja ei olnud. Saksa turg andis käibele kindlasti juurde,“ rääkis Harmeti juht Toomas Kalev, kes samas ennustab Poola kui konkurendi tõusu, eriti Saksamaal. „Oleme natuke hädas Saksamaa turu saamisega, kuna Poola tehased on vahel, aga tahame Saksamaale minna, sest seal on ikkagi 80 miljonit inimest.“
„Potentsiaali on küll,“ usub Nordic Houses müügidirektor Margus Pauts. Ka Nordic Houses on pagulastele maju teinud.
Kõige suurem niinimetatud pagulasmajade tellija ongi Saksamaa. „Nad võtavad väga palju ehitajaid Sloveeniast, Poolast või Leedust. Eks koduturg ise ehitab väga hoogsalt – üritavad tööd ka koju jätta. See ei ole veel Eesti puitmajasektori äri,“ andis hinnangu puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil, kuid lisas, et ilmselt siis, kui tänavuse aasta statistikat kokku lüüakse, on pagulasmajade ehitamisega seotud numbrid suuremad.
„Oleme palju pakkumisi teinud, aga ühegi projekti tegemiseni ei ole jõudnud,“ tõdes aga puitmajade tootja Matek juht Sven Mats, kes teab Eestis kokku ehk kolme ettevõtet, mis on vaid neli-viis projekti saanud. „Eeldasin, et seda tööd tuleb rohkem.“
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.